Kabala Põhikool

Õpilaste hindamise alused, tingimused ja kord

  Üldsätted

·        Hinnatakse õpilaste teadmisi ja oskusi ning käitumist ja hoolsust.

·        Hindamine toimub põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, riikliku õppekava, vastava haridus- ja teadusministri 16. novembri 2006. a määruse nr 41 ning neile põhinevate kooliõppekava ja kooli kodukorra nõuete alusel.

·        Kui õpilasele on koostatud individuaalne õppekava, arvestatakse hindamisel individuaalses õppekavas sätestatud erisusi.

·        Teadmiste ja oskuste hindamise eesmärk on: 

1.      anda tagasisidet õpilase õpiedukusest ja toetada õpilase arengut;

2.      suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, toetada

edasise haridustee valikut;

3.      innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;

4.      suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel.

·        Käitumise ja hoolsuse hindamise eesmärk on:

1.      suunata õpilast järgima üldtunnustatud käitumis- ja

kõlblusnorme ning täitma kooli kodukorra nõudeid;

      2.   motiveerida õpilast hoolikalt täitma õppeülesandeid.

·        Hindamisest teavitamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:

1.      õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, millised    

on hindamise kriteeriumid;

2.  õpitulemuste hindamise põhimõtteid ja korda tutvustab

õpilastele aineõpetaja ainekursuse algul;

3.   käitumise, hoolsuse hindamise põhimõtteid ja korda

           tutvustab õpilastele klassijuhataja õppeaasta algul;

4. lastevanematele tutvustatakse hindamise põhimõtteid koolis     lastevanemate koosolekul, soovi korral ka individuaalselt;

5.      1.-4.klassini nõutakse õpilaspäeviku täitmist ja kantakse

    õpitulemused õpilaspäevikusse;

6. kord kuus tehakse lapsevanematele hinded teatavaks

hinnetelehe kaudu. Klassijuhataja säilitab lapsevanema poolt       allkirjastatud hinnetelehe õppeaasta lõpuni;

      7. iga õppeveerandi lõpus saavad õpilased kokkuvõtvate

hinnetega riikliku klassitunnistuse;

      8. kooli õppekavas sätestatud hindamise korraldus

                      avalikustatakse kooli koduleheküljel;

       9. õpilasel on õigus saada vastavalt klassi- või aineõpetajalt

                      teavet oma hinnete kohta.  

 Teadmiste ja oskuste hindamine

·        Õpilase teadmisi ja oskusi hindab klassi- või aineõpetaja.

·        Teadmisi ja oskusi hinnatakse suuliste vastuste, kirjalike ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilaste teadmiste ja oskuste vastavust õppekavas esitatud nõuetele.

·        Teadmisi ja oskusi hinnatakse numbriliselt viiepallisüsteemis.

Hindega „5” („väga hea”) hinnatakse suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust (edaspidi õpitulemus), kui see on täiel määral õppekava nõuetele vastav. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega „5”, kui õpilane on saanud 90 – 100% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

Hindega „4” („hea”) hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega „4”, kui õpilane on saanud 70 – 89% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

Hindega „3” („rahuldav”) hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid esineb puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega „3”, kui õpilane on saanud 45 – 69% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

Hindega „2” („puudulik”) hinnatakse õpitulemust, kui see on osaliselt õppekava nõuetele vastav, esineb olulisi puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega „2”, kui õpilane on saanud 20 – 44% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

Hindega „1” („nõrk”) hinnatakse õpitulemust, kui see ei vasta õppekava nõuetele. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega „1”, kui õpilane on saanud 0 – 19% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

Õppeveerandi või kursuse õpitulemuste omandamist kontrollivate    kirjalike tööde (kontrolltööde) aeg kavandatakse kooskõlastatult teiste õppeainete õpetajatega. Mitte kavandada üle kahe ulatusliku kontrolltöö õppepäevas.

·        8.klassi õpilased sooritavad õppeaasta lõpul ühes õppeaines üleminekueksami. Püsiva kirjaliku kõne puudega õpilase kirjalikke töid hinnatakse diferentseeritult, kui õpilane saab regulaarselt logopeedilist abi või osaleb parandusõppes. Hindamisel arvestatakse düsgraafiale omaseid spetsiifilisi vigu vealiikide järgi. Ühte liiki vead loetakse üheks veaks. Õpilase hinna-tavatele kirjalikele töödele tehakse märge ,,Hinnatud diferentseeritult”.

·        Kehalisest kasvatusest haigusjärgselt vabastatud õpilane esitab kehalise kasvatuse õpetajale tõendi. Vabastatud õpilane viibib tunnis õpetaja abilisena või täidab õpetaja poolt antud teisi võimetekohaseid ülesandeid, kokkuvõttev hindamine toimub üldistel alustel. Pikaajaliselt vabastatud (erigruppi kuuluv) õpilane osaleb tunnis vastavalt võimetele või täidab õpetaja poolt antud muid lisaülesandeid, kokkuvõttev hindamine toimub üldistel alustel.

·        Kui õpilase teadmisi ja oskusi on hinnatud ühe tervikliku aineosa käsitlemise järel hindega ,,2” või ,,1” või on hinne jäänud puudumise tõttu välja panemata, antakse õpilasele võimalus õppeveerandi lõpuni järelevastamiseks või järeltöö sooritamiseks.

            Üldreeglina toimib mitterahuldavalt sooritatud töö

järelevastamine üks kord. Päevikusse kantakse ainult vähemalt     rahuldav hinne kaldkriipsuga mitterahuldava hinde järele.

Rahuldavalt või hästi sooritatud töö järelevastamine toimub mõjuvatel põhjustel kokkuleppeliselt õpetajaga.

·        Kui õpilane puudus koolist hinnatava aineosa ajal, siis märgitakse järelevastmisel saadud hinne kaldkriipsuga puudumismärgi järele. Kui õppeveerandi lõpuks on see aineosa vastamata, märgitakse puudumismärgi järele kaldkriipsuga hinne ,,1”(v.a pikaajaline puudumine).

·        Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine õpilase poolt, võib tema teadmisi ja oskusi hinnata hindega ,,1”.

·        Kokkuvõttev hindamine on veerandi-, poolaasta- ning nende põhjal aastahinnete välja panemine. Kokkuvõtva hindamise põhimõtted on järgmised:

1. veerandi- ja poolaastahinne pannakse üldreeglina välja

                vähemalt kolme hinde alusel;

      2. 1.-6. klassini on emakeele õppeaine nimetus eesti keel.

Selle aine õppevaldkondi käsitletakse integreeritult, tundides arendatakse kõiki osaoskusi. Õpilase õpitulemusi hinnatakse ühe hindega nii õppeveerandite jooksul kui ka kokkuvõtva hindega õppeveerandite ja õppeaasta lõpul;

·        7.-9. klassis on emakeele õppeaine nimetus eesti keel ja 

kirjandus. Õpetust jätkatakse integreeritult. Aine õpitulemusi hinnatakse ühe hindega nii õppeveerandite jooksul kui ka kokkuvõtva hindega õppeveerandite ja õppeaasta lõpul;

·        õppeaineid, mida õpitakse ühe nädalatunniga õppeaasta

jooksul, hinnatakse poolaastate kaupa ning nende põhjal pannakse välja aastahinne. Klassitunnistusele tuleb märkida nende ainete kohta, mida antud veerandil ei hinnata ,,-“ (kriips);

·        pikaajaliselt puudunud õpilasele jäetakse veerandi- või

poolaastahinne välja panemata. Klassitunnistusel jäetakse vastav lahter tühjaks. Klassijuhataja märgib klassitunnistusele, et vastav õppeaine on jäänud hindamata. Õpilasele antakse võimalus järele vastata kuni õppeaasta lõpuni. Hinne pannakse välja pärast järelevastamist ka klassitunnistusele, mille kohta klassijuhataja märgib, et vastav õppeaine on järele vastatud. Kui õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, hinnatakse aastahinde väljapanekul antud õppeveerandil või poolaastal omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele ,,1”.

·        Õpilasele, kelle veerandi- või poolaastahinne on ,,1” või ,,2” või on jäetud hinne välja panemata, rakendatakse nõutavate teadmiste ja oskuste omandamiseks järgmisi tugisüsteeme:

1. kodu ja kooli koostöö tihendamine;

2. süstemaatilise tugiõppe korraldamine klassi- või aineõpetaja poolt;

3. pikapäeverühma õppimistundi suunamine;

4. logopeedilise abi võimaldamine;

5. parandusõppe rakendamine;

6. vastavas õppeaines individuaalse õppekava koostamine;

7. eriarsti juurde konsultatsioonile suunamine.

Tugisüsteemi rakendamise otsustab kooli õppenõukogu.

·        9. klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.

·        Käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine koolis. Väljaspool kooli üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide süstemaatilist eiramist analüüsib ja hindab kooli õppenõukogu.

·        Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppeülesannetesse: kohusetundlikkus, töökus ja järjekindlus õppeülesannete täitmisel.

·        Käitumist ja hoolsust hinnatakse hinnetega ,,eeskujulik”, ,,hea”, ,,rahuldav” ja ,,mitterahuldav”.

·        Käitumise hindamine:

1. käitumishindega ,,eeskujulik” hinnatakse õpilast, kellele

üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine on harjumuspärane igas olukorras, kes täidab kooli kodukorra nõudeid eeskujulikult ja järjepidevalt;

2. käitumishindega ,,hea” hinnatakse õpilast, kes järgib

üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ja täidab kooli kodukorra nõudeid;

3. käitumishindega ,,rahuldav” hinnatakse õpilast, kes

üldiselt järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ja täidab kooli kodukorra nõudeid, kuid kellel on esinenud eksimusi, mistõttu ta vajab pedagoogide ja lastevanemate tähelepanu ja suunamist;

4. käitumishindega ,,mitterahuldav” hinnatakse õpilast, kes

ei täida kooli kodukorra nõudeid ega järgi üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme, ei allu õpetajate ja lastevanemate nõudmistele. Õpilase käitumise võib hinnata ,,mitterahuldavaks” ka põhjuseta puudumise korral või üksiku õigusvastase teo või ebakõlbelise käitumise eest.

·        Hoolsuse hindamine:

1.hoolsushindega ,,eeskujulik” hinnatakse õpilast, kes

suhtub õppimisse ja ülesannetesse alati kohusetundlikult, õpib kõiki õppeaineid võimetekohaselt, on ülesannete täitmisel püüdlik, hoolas ja iseseisev, ilmutab omaalgatust ja viib alustatud töö lõpuni;

2. hoolsushindega ,,hea” hinnatakse õpilast, kes suhtub

õppimisse ja ülesannetesse kohusetundlikult, on iseseisev ja hoolikas ning õpib võimetekohaselt;

4. hoolsushinde ,,rahuldav” saab õpilane, kes üldiselt täidab

oma õppeülesandeid ja muid kohustusi, kuid ei ole piisavalt järjekindel ega õpi kõiki aineid oma tegelike võimete ja arengutaseme kohaselt;

5. hoolsushindega ,,mitterahuldav” hinnatakse õpilast, kes ei õpi võimetekohaselt, suhtub õppimisse ja ülesannetesse lohakalt ja vastutustundetult, ei täida tundides õpetajate nõudmisi, jätab sageli tegemata oma kodused õppeülesanded ning muud ülesanded koolis ja kodus.

·        Käitumist ja hoolsust hindab klassijuhataja koostöös aineõpetajatega.

·        Käitumise aastahindeks pannakse ,,mitterahuldav” kooli õppenõukogu otsuse alusel. Selleks esitab klassijuhataja õppenõukogule põhjenduse, kusjuures õppenõukogu koosolekul on nõutav õpilase ja lapsevanema kohalolek.

·        Õppenõukogu koosolekul õpilase ,,mitterahuldava” käitumise arutamisel seoses koolikohustusliku õpilase kooli nimekirjast väljaarvamise otsustamisega on nõutav õpilase, lapsevanema ja omavalitsuse sotsiaaltöötaja kohalolek. Nende teistkordselt koosolekule mõjuva põhjuseta tulemata jätmisel teeb õppenõukogu otsuse asjaosaliste juuresolekuta.             

Hinde vaidlustamine ja vaidlusküsimuste lahendamine

·        Õpilasel või lapsevanemal on õigus hindeid vaidlustada kümne päeva jooksul pärast hinde teada saamist, esitades kooli direktorile kirjalikult vastava taotluse koos põhjendustega.

·        Direktor kaasab eriarvamuste lahendamisel aineõpetaja, klassijuhataja ja õppealajuhataja.

·        Hinde pannud õpetaja on kohustatud selgitama hindamise põhimõtteid ning põhjendama hinde õigsust ja nõuetele vastavust.

·        Kooli direktor teeb otsuse ja teavitab sellest taotluse esitajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast arvates.

·        Täiendavale õppetööle jäetakse õpilane õppeperioodi jooksul omandamata jäänud õppekavaga nõutavate teadmiste ja oskuste omandamiseks.

·        Õpilase täiendavale õppetööle jätmise otsustab kooli õppenõukogu.

·        Õpilane jäetakse täiendavale õppetööle nendes õppeainetes, milles tulenevalt veerandi- või poolaastahinnetest tuleks välja panna „puudulik” või „nõrk” aastahinne. Aastahinne pannakse välja pärast täiendavat õppetööd.

·        Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid ainevaldkonnas, milles tema teadmised ja oskused on hinnatud „puudulikuks” või „nõrgaks”.

·        Täiendava õppetöö kohta koostab aineõpetaja õpilasele individuaalse täiendava plaani.

·        Täiendava õppetöö tulemusi kontrollitakse ja hinnatakse. Hinded kantakse klassipäevikusse ning aastahinne õpilasraamatusse.

·        Täiendavale õppetööle jäetakse õpilane pärast õppeperioodi lõppu 5-10 õppepäevaks õppenõukogu otsusega määratud ajal kuni 30. augustini. Õppepäeva pikkus on kuni 5 õppetundi.

·        Täiendavale õppetööle jäetud õpilase järgmisse klassi üleviimine otsustatakse kooli õppenõukogu poolt pärast täiendavat õppetööd hiljemalt 30. augustiks.

·        1.-3. kooliastmel võib õppenõukogu põhjendatud otsusega erandjuhul jätta õpilase klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines pandud välja aastahinne „puudulik” või „nõrk”, täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud ning õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid koolis rakendatavaid tugisüsteeme. Õppenõukogu kaasab otsuse tegemisel õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse. Õppenõukogu otsuses peavad olema välja toodud kaalutlused, millest tulenevalt on leitud, et õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks on otstarbekas jätta õpilane klassikursust kordama.

·        Klassikursust ei jäeta kordama lihtsustatud riikliku õppekava (abiõppe õppekava) järgi õppivaid õpilasi.

·        Õpilase järgmisse klassi üleviimise otsustab õppenõukogu.

·        1.-3. kooliastmes viiakse õpilane, keda ei ole jäetud täiendavale õppetööle, järgmisse klassi üle enne õppeperioodi lõppu. Õpilane, kes jäeti täiendavale õppetööle, kuid keda ei jäeta klassikursust kordama, viiakse järgmisse klassi üle hiljemalt 30. augustiks.

Kinnitatud: 15. märts 2007 õppenõukogu otsus nr 4