KABALA PÕHIKOOLI REFERAATIDE KOOSTAMISE JUHEND
Töö peab olema ülesehitatud järgmiselt:
· Tiitelleht (vt lisa 1)
· Sisukord (vt lisa 2)
· Sissejuhatus
· Töö põhiosa e. sisuline osa . Lühireferaadil 2 lk, referaadil 4 lk.
· Kokkuvõte
· Kasutatud kirjanduse või muude allikate loetelu
· Lisad (kui on)
Üldnõuded
· Referaat esitatakse valge kirjutuspaberi ühel poolel formaadis A4( 297x210).
· Referaat peab olema korrektselt vormistatud Wordi dokumenti, püstkirjaga Times New Roman suurusega 12, reavahega 1,5.
· Lehe vabaks ääreks jäetakse vasakule 3cm, üles, alla ja paremale aga 2cm.
· Tekst kujundatakse nii, et lehekülje servad jäävad sirged.
· Taandridu ei kasutata, selleks eraldatakse teksti lõigud üksteisest tühja reavahega.
· Leheküljed nummerdatakse (number alla keskele), alustades tiitellehest ( tiitellehel numbrit ei näidata).
· Oluline on töö stiililine ja keeleline korrektsus. Kõneviis ja vorm, milles töö kirjutatakse, peab olema ühtne kogu töö ulatuses. Soovitav on umbisikulise tegumoe kasutamine (näiteks: töös käsitletakse, analüüsitakse, uuritakse jne.)
·
Tiitelleht
Tiitelleht (vt lisa 1 ) on töö esimene lehekülg, millele märgitakse
· kooli nimetus;
· töö autori ees- ja perekonnanimi;
· töö pealkiri;
· töö üldnimetus ( referaat, lühireferaat);
· töö juhendaja/õpetaja ees- ja perekonnanimi
· töö koostamise koht ja aasta.
Sisukord
Sisukorras näidatakse kõik alajaotused vastavuses töös kasutatud pealkirjade, alajaotuste järjenumbrite ning leheküljenumbritega. Sisukorras antakse osade leheküljenumbrid. Sissejuhatus, kokkuvõte ja kasutatud kirjanduse loetelu näidatakse sisukorras ilma järjenumbriteta. ( vt lisa 2) Pealkirjade nimetuse järele punkti ei panda.
Sisukorda on kõige lihtsam vormistada põhiosa valmimise järel arvuti abil valides menüüst INSERT Index and Tables alljaotuse Table of contents (seejuures tuleb silmas pidada, et pealkirjad tuleb vormistada põhitekstist erinevas formaadis (Heading 1 v. Heading 2).
Sissejuhatus
Sissejuhatuses peaks sisalduma:
· teema valiku põhjendus;
· teema tähtsus;
· eesmärk;
· töö osade tutvustus;
· ülevaade allikatest.
Viitamine
Kõik kirjaliku töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, mitmesugustest allikatest pärinevad tsitaadid, arvandmed jm tuleb viidata.
Põhireegel: viitamissüsteem peab kogu uurimistöö ulatuses olema ühtne.
Kaudne refereerimine on teise autori seisukoha vabas vormis (oma sõnadega) ümberjutustamine. Refereeringu puhul jutumärke ei kasutata, vajalik on aga viitamine algallikale või autorile. Kõigile kirjanduse loetelus esitatud allikatele peab töös olema viidatud. Sagedamini kasutatavad on tekstisisene ja tekstijärgne viitamine.
Tekstisisesel viitamisel eristatakse tavaliselt osa andmeid põhitekstis ja osa ümarsulgudes. Näiteks: Nimetatud probleemi on käsitlenud U. Mereste oma õpikus ,,Majandusanalüüsi teooria“ (Mereste 1987, lk 163-164).
Tekstijärgne viitamine. Näiteks: Riiki moodustavate inimeste kogum on riigi kodanikkond (Varrak 1998, lk 79).
Autoriseisukoha sõna- sõnalt edasi andmine on tsiteerimine. Tsitaat tähistatakse jutumärkidega ja lisatakse viide allikale.
Internetist pärit elektrooniliste materjalide puhul sarnaselt paberkandjal olevate trükistega: autori nimi, ilmumise aasta, pealkiri. Lisatakse nurksulgudes kuupäev, millise seisuga materjali kasutati, eraldi real Interneti aadress.
Kokkuvõte
Kokkuvõte koosneb tavaliselt tööst tulenevatest järeldustest, oma arvamusest ja ettepanekutest. Kokkuvõttes peaks selguma, kas töö eesmärk on saavutatud.
Kasutatud kirjandus
Kasutatud kirjanduse loetelus järjestatakse allikmaterjalid autorite perekonnanimede tähestikulises järjekorras. Raamatu kohta esitatakse kasutatud kirjanduse loetelus järgmised andmed: autori(te) perekonnanimi ja initsiaal(id). Ilmumisaasta. Raamatu pealkiri (ja alapealkiri) kaldkirjas. Ilmumiskoht: kirjastus. Lehekülgede arv.
Näiteks:
Peegel, J. 1997. Kuld on jäänud jälgedesse. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum. 128 lk
Internetist pärit elektrooniliste materjalide puhul sarnaselt paberkandjal olevate trükistega. Näiteks: Kirch, A (2005). Mitte-eestlaste integratsioon: kas kogu Eesti ühiskonna ülesanne [2007, juuli 24].
http://www.itegratsioon.ee/est/artiklid_1.html
Lisa 1 Tiitelleht
|
Kabala Põhikool
Õpilane Tubli KABALA referaat
Juhendaja: Õpetaja Tubli
Kabala 2010 |
Lisa 2 Sisukord
SISSEJUHATUS………………………………………………………………………2
1. KABALA MÕIS…………………………………………………………………….3
1.1 Ajalugu……………………………………………………………………..3
1.2 Mõisnikud…………………………………………………………………..4
2. KABALA KOOL……………………………………………………………………5
1.1 Ajalugu……………………………………………………………………...5
1.2 Õpetajad…………………………………………………………………….5
1.3 Õpilased……………………………………………………………………..6
KOKKUVÕTE…………………………………………………………………………7
KASUTATUD ALLIKAD (KIRJANDUS)………………………………………….8
LISAD…………………………………………………………………………………..9
Lisa 1 Mõisnike nimed…………………………………………………………………9
Lisa 2 Õpetajate nimed………………………………………………………………..10
Lisa 3 Õpilaste nimed………………………………………………………………….10
